Minu uus nõrkus: aafrika mustritega kleidid ja seelikud
Iga tõelise naise tunnus on minu arvates oskus üha uutest
asjadest nii suurelt unistada, et kõik kõrvalseisajad vaid õhku ahmida
jaksavad. Ja et omal kõik seni olulisena paistnu ununeks! Ka mulle meeldib
pidevalt mitte vaid unistada, istudes selleks õmblusmasina taha, et vähemasti
natukenegi pärale jõudma kippuvast hirmutavast rutiinist uude värskendavasse
reaalsusesse pääseda. Minu rutiiniks on teatavasti karusnahad ja talv. Ning
imekaunid ja alati uudsed ning ainulaadsed karusnahast tooted. Neid olen
vahetpidamata õmmelnud juba 5 aastat. Talvel ja suvel.
Vahelduseks minu töös on aga kõik muu. Näiteks hijabid jm
islamist ispireeritud peakatted, mida olen oma lõbuks kokku sobitanud ja pähe
keerutanud vist juba vähemasti viiekümnel ei moel. Täesti ilma igasugu
religioosse tagamõtteta. Üksnes sellele rikkalikule rätisidumise kultuurile
kummardust tehes (kui mitte arvestada isklikku nüanssi, et üks minu vanavanaisa
oli ka imaam). Kuid seekord tuleb minu peakatetel oma tähetundi veel veidi
oodata!
See oli umbes kaks ja pool aastat tagasi kui minu väikesesse
ateljeesse tuli praktikale esimene mustanahaline disainer, Damilola. Nigeeriast.
Tema ema oli õmbleja ja ka tütrest pritsis enesekindlust, et temast peab saama
Euroopas tõsiseltvõetav disainer. Kuna mul ei olnud enne aafriklastega
tööalaseid kokkupuuteid, oli see kogemus silmiavav. Ma õppisin kiiresti nautima
nende julget maitsekeelt ja väljendusrikast rõivastiili, samuti sain ka aru, et
õmblemise kvaliteet siin ja sealpool on ikka kaks täiesti erinevat lugu. Kuid
Dami oli tubli ja mõne kuuga suutis ta ära õppida peamise: mida ootavad
rõivastelt euroopa naised. Tänaseks on ta juba iseseisev disainer ja püüab oma
loomingule küllaltki edukalt leida väärikaid kliente.
Pärast Damit tulid Aafrikast minu juurde õnne katsuma ka
pika kleidiõmblemise praktikaga Dara ja Nora. Mõlemi kleite turustatakse
väidetavalt ka Aafrika butiikides. Ka nemad särasid enesekindlusest kui oma
esimesi kleite minu juhtnööride alusel õmblema hakkasid. Kahjuks ei olnud neis
aga Damile omast õppimisvõimet ja peadselt tüdinesid nad tüütutest Euroopa
õmblusnippidest - miks teha midagi keerulisemalt, kui saab ju ka siuh-säuh ja
palju lõbusamalt!
Kuid vahepeal olin mina nende armsate neidude paremaks
mõistmiseks uurinud läbi palju aafika moemajade lehti internetis, uurinud
juurde, mida ja miks nad just nii teevad. Järeldus oli lihtne: Aafrikas on
julge ja vinge moemaailm, mis teeb silmad ette enamusele riikidele oma värvide
kasutamise julguse ja oskusega, ometigi on nad kinni jäänud ühte suurde
väljakutsesse: toodete kvaliteet. Seda kinnitasid ka mitmed Nigeeria ja Ghana
kohalikud moeedendajad. Niisiis on Aafrika moel täna sadu miljoneid
mustanahalisi tarbijaid, peamiselt Aafrikas ja USAS, kuid Euroopas on sealseid
tooteid müüki võtta veel vara.
Arusaadavalt küpses minus juba päris pikalt soov võtta nn
aafrika mustritega rõivaste loomine omamoodi ise ette. Vahelduseks. Euroopalik
stilistika ja kvaliteet ristatuna ehtsate ja naturaalsete Aafrika kangastega on
olnud mulle mõnusaks mänguks viimased pool aastat. Ja see on olnud nauding! Mu
lapsed teavad, et meie kodus pole ühtki vaba seina, sest erinevad kanganäidised
on ehtinud neid minu inspireerimiseks kogu selle aja. Ateljees lebavad mul aga
rullis kümned ja kümned põnevad kangad otse kõige kuumemalt mandrilt. Muudkui
käin ja vaatan neid ja talv lükkub vähemasti ajutiselt kuhugi ähmasesse
tulevikku.
Tunnistan, et lõunamaine, sh aafrika, india ja islami mood
on minu nõrkuseks olnud pikalt. Nad kõik on erinevad, täis oma kultuuridele,
traditsioonidele ja religioonidele omaseid elemente. Kuid neid rõivaid pole
mõtet kopeerida ega sealt osta. Sest siinses tänavapildis karjuks nad liiga
valjusti ja valesti. Kuid miks mitte neist energiat ammutada teisel
viisl?! Miks mitte neid meie ellu sobitada neid ise kokku monteerides!
Kuigi olen tänaseks valmis õmmeldnud ka mitmeid kleite, siis
selle pildiseeria tegime koos imelise fotograafi Terje Taltsiga vaid
seelikutest. Kleidid jäävad ootama oma korda. Kõik need seelikud on hetkel
ainueksemplarid, kuid vaikselt õmblen neid juurde. Ikka hobi korras, hinge
kutsel! Kel süda samas suunas tuksub, võib tulla selga proovima. Parim ja kvaliteetseim
kogemus on tagatud!
Soovitus: Aafrika mustrite ja värvikombinatsioonidega
kleitide ja seelikute väljakandmiseks Eestis piisab vaid nende sobitamisest
ühetooniliste pluuside, jm, mis kandjas
vallatu tuju loovad ja ta minu arvates isegi meie ülimalt raskekujulises
kliimas korraks päikest nautima lennutavad. Ja mis võibki olla ühele naisele
olulisem!?