Minu uus nõrkus: aafrika mustritega kleidid ja seelikud

Iga tõelise naise tunnus on minu arvates oskus üha uutest asjadest nii suurelt unistada, et kõik kõrvalseisajad vaid õhku ahmida jaksavad. Ja et omal kõik seni olulisena paistnu ununeks! Ka mulle meeldib pidevalt mitte vaid unistada, istudes selleks õmblusmasina taha, et vähemasti natukenegi pärale jõudma kippuvast hirmutavast rutiinist uude värskendavasse reaalsusesse pääseda. Minu rutiiniks on teatavasti karusnahad ja talv. Ning imekaunid ja alati uudsed ning ainulaadsed karusnahast tooted. Neid olen vahetpidamata õmmelnud juba 5 aastat. Talvel ja suvel.

Vahelduseks minu töös on aga kõik muu. Näiteks hijabid jm islamist ispireeritud peakatted, mida olen oma lõbuks kokku sobitanud ja pähe keerutanud vist juba vähemasti viiekümnel ei moel. Täesti ilma igasugu religioosse tagamõtteta. Üksnes sellele rikkalikule rätisidumise kultuurile kummardust tehes (kui mitte arvestada isklikku nüanssi, et üks minu vanavanaisa oli ka imaam). Kuid seekord tuleb minu peakatetel oma tähetundi veel veidi oodata!

See oli umbes kaks ja pool aastat tagasi kui minu väikesesse ateljeesse tuli praktikale esimene mustanahaline disainer, Damilola. Nigeeriast. Tema ema oli õmbleja ja ka tütrest pritsis enesekindlust, et temast peab saama Euroopas tõsiseltvõetav disainer. Kuna mul ei olnud enne aafriklastega tööalaseid kokkupuuteid, oli see kogemus silmiavav. Ma õppisin kiiresti nautima nende julget maitsekeelt ja väljendusrikast rõivastiili, samuti sain ka aru, et õmblemise kvaliteet siin ja sealpool on ikka kaks täiesti erinevat lugu. Kuid Dami oli tubli ja mõne kuuga suutis ta ära õppida peamise: mida ootavad rõivastelt euroopa naised. Tänaseks on ta juba iseseisev disainer ja püüab oma loomingule küllaltki edukalt leida väärikaid kliente.

Pärast Damit tulid Aafrikast minu juurde õnne katsuma ka pika kleidiõmblemise praktikaga Dara ja Nora. Mõlemi kleite turustatakse väidetavalt ka Aafrika butiikides. Ka nemad särasid enesekindlusest kui oma esimesi kleite minu juhtnööride alusel õmblema hakkasid. Kahjuks ei olnud neis aga Damile omast õppimisvõimet ja peadselt tüdinesid nad tüütutest Euroopa õmblusnippidest - miks teha midagi keerulisemalt, kui saab ju ka siuh-säuh ja palju lõbusamalt!

Kuid vahepeal olin mina nende armsate neidude paremaks mõistmiseks uurinud läbi palju aafika moemajade lehti internetis, uurinud juurde, mida ja miks nad just nii teevad. Järeldus oli lihtne: Aafrikas on julge ja vinge moemaailm, mis teeb silmad ette enamusele riikidele oma värvide kasutamise julguse ja oskusega, ometigi on nad kinni jäänud ühte suurde väljakutsesse: toodete kvaliteet. Seda kinnitasid ka mitmed Nigeeria ja Ghana kohalikud moeedendajad. Niisiis on Aafrika moel täna sadu miljoneid mustanahalisi tarbijaid, peamiselt Aafrikas ja USAS, kuid Euroopas on sealseid tooteid müüki võtta veel vara.

Arusaadavalt küpses minus juba päris pikalt soov võtta nn aafrika mustritega rõivaste loomine omamoodi ise ette. Vahelduseks. Euroopalik stilistika ja kvaliteet ristatuna ehtsate ja naturaalsete Aafrika kangastega on olnud mulle mõnusaks mänguks viimased pool aastat. Ja see on olnud nauding! Mu lapsed teavad, et meie kodus pole ühtki vaba seina, sest erinevad kanganäidised on ehtinud neid minu inspireerimiseks kogu selle aja. Ateljees lebavad mul aga rullis kümned ja kümned põnevad kangad otse kõige kuumemalt mandrilt. Muudkui käin ja vaatan neid ja talv lükkub vähemasti ajutiselt kuhugi ähmasesse tulevikku.

Tunnistan, et lõunamaine, sh aafrika, india ja islami mood on minu nõrkuseks olnud pikalt. Nad kõik on erinevad, täis oma kultuuridele, traditsioonidele ja religioonidele omaseid elemente. Kuid neid rõivaid pole mõtet kopeerida ega sealt osta. Sest siinses tänavapildis karjuks nad liiga valjusti ja valesti.  Kuid  miks mitte neist energiat ammutada teisel viisl?! Miks mitte neid meie ellu sobitada neid ise kokku monteerides!

Kuigi olen tänaseks valmis õmmeldnud ka mitmeid kleite, siis selle pildiseeria tegime koos imelise fotograafi Terje Taltsiga vaid seelikutest. Kleidid jäävad ootama oma korda. Kõik need seelikud on hetkel ainueksemplarid, kuid vaikselt õmblen neid juurde. Ikka hobi korras, hinge kutsel! Kel süda samas suunas tuksub, võib tulla selga proovima. Parim ja kvaliteetseim kogemus on tagatud!

Soovitus: Aafrika mustrite ja värvikombinatsioonidega kleitide ja seelikute väljakandmiseks Eestis piisab vaid nende sobitamisest ühetooniliste pluuside, jm,  mis kandjas vallatu tuju loovad ja ta minu arvates isegi meie ülimalt raskekujulises kliimas korraks päikest nautima lennutavad. Ja mis võibki olla ühele naisele olulisem!?