Eetiline karusnahk - mis see on?

Eesti kopranahk on üldjuhul vaid eetiline!

ja selline kena kott ka 195 euroga saadaval!

Kas pole huvitav, et Soomes, kus Saga Fursi nimeline väikefarmereid koondav karusnahaettevõte müüb aastas sadade miljonite eurode eest ülikvaliteetseid karusnahku üle ilma, ei leia te kogu riigis peaaegu ühtegi karusnaha ateljeed või kauplust? 

Põhjus on lihtne: Skandinaavias ja Soomes on roheline ajupesu juba suutnud murda aastatuhandadete pikkused traditsioonid. Mis siis, et on külm, ikkagi me karusnahka ei kanna. Ja kui on ikka väga külm, siis kanname karv sissepoole, et ei torkaks silma. Ja pigem kunstkarusnahaka kui pärisnahka.

Viimasel ajal on aga maailmas ning Soomeski leitud väike päästerõngas ja hakatud karusnahka laias laastus kaheks jagama: farmindus ja metsikud loomad. Esimene on paha ja teine tolereeritav. Metsaloomade nahad, mis on turul alati olnud odavamad, on hinnalt tõusma hakanud ja kohati farmiloomadega juba samal tasemel, kuna „eetiline karusnahk“ on kuum teema isegi Londoni Moenädalal.

Ka minule meeldib, et loomad saaks elalda vaba ja õnnelikku elu mitmeid aastaid enne kui neist saavad toit teistele loomadele või siis riidet või toit inimesele. Ma kipun uskuma, et inimesel on siiski õigus end ümbritevat loodust juhtida ja kujundada, kuid tegema peaks seda säästlikult ja mõistlikult.

Eestis pole eetiline karusnahk veel massidesse kandunud mõiste, kuid kui tellite minult mõne toote, siis alates veebruarist kirjutan kõigile toodetele, mis on valmistatud metslooma karusnahast, peale: „Happy Fur by Ilona Abdullajeva“. Et siis vähemasti klient teaks ja võiks ka alati uhkusega öelda, et tema kasukas on eetiline. 

Umbes nagu hübriid sõiduauto.