Minu metamorfoosid

Kohvikute päeva nautimas. Tapal. Suvi 2015

Pole ammu midagi kirjutanud. Üheks põhjuseks, et olen viimase poole aastaga palju muutunud. Kummalisel kombel on see juhtunud väga kiiresti, sageli ei tunne ennast enam isegi ära. terve elu linnas elanud Ilonas on saanud kogu hingega maainimene. Mõni küsib, et kas igav ei hakka. Nalja teete!!!

Nelijärvel suplemas, peaaegu iga päev2015 suvel

Alguse sai kõik siis kui otsustasime veebruaris osta korteri Vahakulmusse 1989 aastal ehitatud kolhoosiaja lõpu kolmekorruselise kortermaja 3-korrusele. 4-toalise ja kahe rõduga korteri, mille hinnaks uskumatu 900 eurot, algne otstarve pidi olema „asjade ladustamine“. 

Meie "kolhoosimaja" Vahakulmus, Ja oma väligrill,.

Nimelt kogub mu abikaasa nõukogude ajast pärit asju, mida meil on mitme korteri jagu. Kuid jõudes kohale, hakkas mulle seal nii meeldima, et juba maikuust elasime vaid Tapa vallas ja käisime sealt Tallinnas tööl.

Tallinna kodu, mis asub minu ateljeest 150m kaugusel, jäi tühjaks! Tõsi, „kolhoosikorteri“ sisustamine jätkub veel ilmselt aasta, sest kõik nõukogude „rämps“ vajab sobilikku paigutamist!

Minu noorema tütre Sunglill Tigrina tuba, KÕIK on vaid nõukogude ajast, nagu ka teistes tubades.

Tigrina, vaade rõdult Moe suunal

Vaade rõdult 

vaade rõdult

Ma poleks ilmaski ette kujutanud, et see korter seal ei-tea-kus, 6km Tapalt Tamsalu poole, käivitab muutuste ahela minus endas. Muide, ka 2km kaugusel asuv MOE piirutusetahas paistab aknast kätte ja tuletab pidevalt meelde, et ma moega tegelemist ei unustaks.

Zoomitud vaade rõdult Moe Piiritusetehasele 2km kaugusel

Lõpmatu avarus, mis vaatab vastu meie akendest, põllud, põllud, ja põllu tagused metsad, kahes suunas vaadates lehmakarjad. Hommikul kireb kõrval talus kukk. Pääsukeste pesasid on meie rõdude kohal lausa mitu, imeline võidukihutamine taevalaotuses hommikust õhtuni. Kurepesa akna all. Valgejõgi ja paisjärv aknast näha. Punased moonipõllud, kollakad maisipõllud, jne. Olen terve suve korjanud ravimtaimi, mille vastu pole kunagi varem suurt huvi tundnud –  nurmenukkude, naistepuna, angervaksa, jpm väljad lausa neelavad mind endasse!

Tapa taga ravikummelit korjamas

Nurmenuku väli Vahakulmus

need põllud ajavad hulluks, pea iga kord peatan auto..:)

Moonipõld meie kodust 1km

Ja lisaks on meie nooremad lapsed saanud terve suve elada mitmekesist maalaste elu, Täiega!

Melody-Rose armastab tigusid ja vihmausse ja konni. ja nendega poseerida

Üks suvepäev Kõrvemaal

Lisaks avarale vaatele ja loomadele-taimedele asvatasin taeva. Olen ammu tundunud huvi kosmose, kuu ja tähtede vastu, neist palju lugenud. Kuid nüüd sain omale ka fotokaamera, millega seda kõige jäädvustada. Pea iga öö, umbes 2 kuud järjest, veetsin 2-3h oma rõdul, kaamera ja statiiviga ja vaatasin ning filmisin. Kummalised liikumised, valguse mäng, virmalised, uued ja uued avastused iga kord. Paljud tähed on saanud juba omamoodi sõpradeksJ. Mees ja lapsed on juba päris kurjad!

nii näeb välja kuu meie rõdult)

..ja nii teiselt rõdult

Loomulikult käib maaelu juurde ka naaberfarmi rasvane ja maitsev piim, mida ostame 3l 1 euroga. Ja talumunad ning kitsepiim. Ainus mure, et hommikul ei taha kuidagi enam linna sõitaJ. Kuigi see polegi nii kaugel: 100km. Rattaga sõidan 20 minutit Tapale, sealt rongiga 50 minutit Kitsekülla. Ja rongid on tänapäeval puhatad ja mugavad, istun ja joonistan vagunis loksudes eskiise.

vaade rõdult lehmakarjale, kelle piima ka joome

Lisaks looduse ja tähistaeva vaimustusele olen ka senisest rohkem süvenenud oma esivanemate pärandisse. Kui varem vaid araablastesse ja islamisse, siis nüüd ka üha rohkem juutide tegemistesse. On ju need kaks Aabrahami järglastest vihavaenlasteks kasvanud rahvast tänu minu kahele vanaisale minus rahu sõlminud! Mind innustab palju, mis on seotud araabiamaa kultuuriga, sest vaenule teed sillutav religioon ise jätab kahjuks soovida. Kuigi mu vanaisa isa Hadzi Abdulla Abdullajevic Abdullajev oli islami kõrge vaimulik- imaam. Aga mulle meeldivad muusika, mood, inimeste tagasihoidlikkus. Jah, ka islamimaailmas on olemas oma mood, ja see on väga põnev! Usun, et ka eestlastel on sealt palju õppida.

rätikumoodi harjutamas

Kuidas see kõik on mõjutanud minu tööd? Jah, muutusi on. Aga nendest edaspidi. Märksõnadeks on „pearätikud“ ja „islamimaailma parima moe sobitamine Eesti naiste ellu“.  Võin salduskatte all mainida vaid, et olen pearätikute kandnud kogu elu ja nüüd süvenesin täiega nende võlumaailma detailidesse. Seda muuhulgas tänu poliitikute soovile islami riietus ehk burkad keelustada.

Olen rätikute sidumisi nüüdseks kaks kuud harjutanud ja oskan neid riduda vähemasti 30-40 eri viisil. Kuid eesmärgiks on lähiajal vähemasti 100-200 sidumisviis selgeks saada! Islami mood on just rätikute alal väga rikas.

Ja nüüd siis juba täiel hool taas tööl kasukaid ja veste õmblemas!

nii ma hommikuti tööle sõidangi...

valik karusnahku meie ateljees

aga selle lux hõberebase kasuka panime just müüki